Kuidas kujundada aeda kui peres on koer või koerad?

Ma ei loobunud mõttest pidada korraga nii ilusat aeda kui ka koeri. Et mõte teostada tuli leida kompromiss koerte, pere vajaduste-võimaluste ja taimede vahel. Taimede koha pealt endal teadmisi nappis ning otsustasin leida abi ajakirjadest.
Kahjuks ei leidnud ma ühtegi ajakirja mis oleks kajastanud artikleid kuidas rajada iluaed kui sul on koerad.
Nii pöördusingi ajakirja "Kodu ja Aed" poole, kus mind lahkelt aidati.


Aiaplaani koostamisel lähtuti eeldusest, et kahe koera pidamise kõrvalt napib aiatöö jaoks aega. Seepärast sai esimeseks lähteülesandeks lihtne hooldatavus. Teiseks - kaks koera on ikka kaks koera, mis tähendab aiale topelt koormust - seega tuli valida vastupidavad taimed.
Et valitud taimed ka vastu peaksid, sai otsustatud kaitsta neid raadiopiirega.

Mis on raadiopiire?
Raadiopiire sai valitud sellepärast, et see toimib nii isaste kui ka emaste koerte puhul. Raadiopiire koosneb raadiosaatjaga ühendatud piiravast juhtmest ning koera kaelarihmale kinnitatud vastuvõtjast. Piiratav pindala võib olla kuni 8ha, piirjoone pikkus kuni 1200m.
Raadiopiire esmaseks ülesandeks on tekitada koeras territooriumit piirav nähtamatu piire. Seda ülesannet täidab seade väga edukalt: kui koer piirile läheneb, annab kaelarihma paigutatud andur loomale ebameeldiva aistingu-korrektsiooniimpulsi. See on eelkõige tähelepanumärk, mitte karistus. Piirav juhe süvistatakse mõne cm sügavusele pinnasesse või kinnitatakse olemasolevale piirdeaiale. Juhe peab märgistama kinnise kontuuri. Juhtme otsad ühendatakse raadiosaatjaga, mis tekitab ümber juhtme väikese võimsusega madalasagedasliku raadiosignaali. Pisut keerulisem
olukord tekib siis, kui raadiopiiret on tarvis vaid krundi ühe külje sulgemiseks. Seadme traat peab moodustama suletud lingu, kusjuures "mineva" ja "tuleva" juhtme vahekaugus peab olema vähemalt 1 m. Sellepärast tuleb kaevata "mineva" traadioosa murusse nt krundi piiril, traadi tuleb aga tagasi tuua vähemalt 1m kauguselt väljaspool oma krunti. Koera tegutsemisalal paikneva taimegrupi kaitsmiseks tuleb ümbritseda kaitstav ala traadijuhtmega nii, et taimesaareni "minev" ja sealt "tulev" traat punutakse omavahel kokku. Lähestiku pandud traatidest võib koer vabalt üle joosta. Koera huvides ei tohiks "saarekesi" siiski liiga palju olla.
Sageli soovitakse kontrollida nii koera liikumist kui ka haukumist. Haukumise vaigistamiseks on aga eriseade.

NB! Minu kaks koera said tunda kumbki kaks hoiatussignaali ja sellest piisas. Rohkem ei ole koerad anduriga kaelarihma kandnud, kuid teavad täpselt kuhu tohib minna ja kuhu mitte.
Ennem tegin piiri nö koertele nähtavaks komplektis olevate
lipukestega. Hiljem lipud eemaldasin. Lisaks on komplektis kaasas õpetav DVD-juhend.
Nüüdseks on 4 kuud möödas ja koerad ei vaja ka täna neid kaelarihmu ning peatuvad "piiri " ees ka siis kui kõige ahvatlevam "pala" aia taga on:)
Meie jaoks on see parim lahendus, seega julgen ka teile seda soovitada:)

Täpsemat teavet selliste seadmete ja süsteemide kohta saab:
www.calmia.ee
www.greenwald.ee

Kui teie aga pole kindlad, kas hakkate raadiopiiret kasutama, tuleks koerale jätta aia ja heki vahele vähemalt  1m laiune jooksuriba. Vastasel korral tallatakse põõsad imekiirelt maha. Ka istutustihedus võiks olla tavapärasest suurem.
Isastel koertel kellel on võimalus "siristada" taimedele, okaspuud ei sobi, sest taastuvad kaua.
Kaheldav lahendus on ka kitsad lillepeenrad, eelistada võiks jõulise lillevalikuga suuremat taimlat. Veel parem oleks kasutada madalaid õitsvaid põõsaid (lapi ja liivpajud, leetpõõsas, kukerpuud, põõsasmaranad, ebaküdooniad jne)
Mina valisin põhiliigiks põõsasmarana , kuna nad taastuvad kiiresti ning suve teisel poolel õitsevatel vähenõudlikel põõsastel on suur sordivalik. Täienduseks sai kasutatud roomavat kadakat. Nende vahele sobitasin rohkelt lilli.

 

Mõned taimetarkused kui ei kasuta raadiopiiret:

* Kuni juurdumiseni tuleb kõiki noori taimi kaitsta ning seda tõhusamalt, mida jõulisem on aias liikuv koer

* Taime valikul tasub eelistada heitlehiseid põõsaid, veel parem on kasvatada tüvega puid. Reeglina ei ole heitlehised põõsad uriinile nii tundlikud. Ka koerad ei näi neist eriti huvituvat ning nende tüvi pole koera poolt nii haavatav. Pealegi taastuvad nood kiiremini kui igihaljad taimed.

* Kui ilma okaspuudeta kuidagi ei saa ega taha, võiks need istutada kivide või puitprusside abil tõstetud peenrasse või taimegruppide keskele, ja kaitsta omakorda kas ehitusvõrgu,  või mu abil.

* Koeral on kindlasti oma lemmikkohad, kus ta järjekindlalt lõhna uuendams käib. Sinna ei ole mõtet taimi istutada. Eriti erutava lõhnaga on elupuud, männid näikse olevat paremini kaitstud.

* Suurte koerte puhul on targem loobuda kääbusvormidest. Neid saab kasvatada vaid pottides ja konteinerites, mis koera "laskekõrguselt" väljas, aga sellised taimed vajavad igapäevast hoolt ja tähelepanu, mida saab endale lubada vaid usin aiapidaja.

* Peenraservades võiks peale okaspuude vältida ka kergesti murduvate okstega taimi (ebajasmiinid, forsüütiad) ja eelistada neile sitkeid ja painduvaid (pajud, kontpuud) või kiirelt taastuvaid liike (enelad, põõsasmaranad)

* Kui hekitaimed piirdest pisut kaugemale istutada, jääb koerale vajalikku jooksuruumi ja on lootust, et hekitaimed saavad rahus kasvada. Nutikam on kasvatada vabakujulist hekki, mille taastusravi ei mõjuta heki üldmuljet nii drastiliselt. Või istutada hekk hoopis teisele poole piiret - nii ei pääse koer hekki tallama ja möödujad ei ole koerale nii suureks väljakutseks.

* Vastupidavust tuleks arvetsada ka lillepeenart rajades - elujõulisemad on nahkjate lehtedega taimede ja tugevad pumikud. Kergesti murduvaid lilli saab kasvatada vaid teiste põõsaste vahel või suuremas peenras mis kindluse mõttes kerge piirdega kaitstud. Seda muidugi siis, kui pererahvas koera nähes ise piiret ei ületa.

* Pinnakattena on liiv ja puit käpasõbralikum, kui kruus ja kivi. Esimene kipub küll kuiva ja tuulise ilmaga kuivama aga selle vastu saab abi kastmisest. Puit on aga vihmase ilmaga libe. Parim oli ilmselt kahe materjali kombinatsioon.

 

************************************************************************************************

Heade nõuannete ja abi eest aia kujundamisel olen ääretult tänulik Sirje Nikolajeva`le aia-ja lillesalongist OÜ Sirje Stiil.

Minul oli ääretult hea kontakt Sirjega, kes ei pidanud paljuks sõita korduvalt krundile nõu pidama, märkima maha täpsed istutamiskohad ja vajadusel tõi isegi tulles kaasa mõned taimed.

Soovitus teilegi - püüdke leida mõnest aiandusfirmast kontaktinimene, kes on nõus iga väiksemalegi küsimusele vastama, nõu andma, lahkelt soovitusi jagama.

NB!  2008 aasta kevadel lubas ajakirja "Kodu ja Aed" aiatoimetaja teha ühe ilusa loo kõigi koerapidajate rõõmuks!

Jõudu,
Heli, Brenda ja Lucy